Sibul "Hiberna"

Sibul "Hiberna" - Allium cepa L.
Tüüp: Talvine.
Päevad külvist: hiline.
Kaal: kuni 150 g.
Saagikas sibula sort varajase rohelise pealse saamiseks, sobib ka sügiseseks külviks. Sibul ümmargune, maitse poolterav. Kuivsoomused kollased, sisu valge. Viljakus kuni 8,0 kg/m2.
1,0 g = 200-300 seemet.

* Sibula kasvatamisel sügisesest (talve alla) külvist või istikutest, on vajalik, et maa oleks viljakas, puhas umbrohtudest ja mulla reaktsioon oleks neutraalsele lähedane (pH 6-7). Kindel tingimus on, et koht oleks pidevalt päev läbi valgustatud, ei või lubada isegi umbrohtudest tingitud taimede varjutamist. Sügisel antakse kaevamisega 5-6 kg kõdunenud sõnnikut või komposti (kogus antakse 1m2-le), 0,5-2 kg lubiväetist või tuhka, aga samuti ka 50 g nitrofoskat. Seemned külvatakse 1m laiusele ja 15-20 cm kõrgusele peenrale mitmeraealise külvina, ridade vahekaugus 15-25 cm. Külvinorm sügisese külvi korral 1-1,5 g /m2, külvi sügavus 1,5-2 cm. Sügisel külvatakse ainult kuivi seemneid, arvestades külviaega nii, et seemned ei hakkks enne püsivaid külmi idanema. Soovitav on multðida külvid turbaga või kõdusõnnikuga (kihi paksus 1-2 cm), mitte aga saepuruga. Pärast tõusmete ilmumist  rohitakse, kobestatakse mulda süstemaatiliselt (7-10 päeva tagant) ridade vahesid 5-6 cm sügavuselt, ilma mulda taimedele kuhjamata, vajadusel kastetakse. Ühe pärislehe faasis väetatakse sibulat, arvestades 10 g/m2 ammooniumnitraati ja kaaliumsulfaati, aga kuu aja pärast nitrofoskaga (50 g/m2).
4-5 pärislehe faasis tehakse juurevälist väetamist (0,5 g/m2 –le väetist, mis on lahustatud 60 ml vees). Koristatakse sibul massilise lehtede lamandumise ajal. Sügisest külvist sibulad saavad koristusküpseks 18-20 päeva varem kui kevadise külvi puhul, aga sibulasaak on 20-35 % suurem kui kevadisel, aga seejuures säilib sibul paremini. Sügisel tehakse peenrad viljakatel muldadel, mida kevadel suurvesi üle ei ujuta, laiusega 1m ja kõrgusega 15-20 cm.


Eng.: Hibernal onion. Suom.: Ruokasipuli, kepasipuli. Sven.: Gul lök. Bot.: Allium cepa L.